MTÜ Leevijõe põhikiri Prindi

Mittetulundusühingu LEEVIJÕE (edaspidi: Ühing) põhikiri on kinnitatud 01.03.2009. a. sõlmitud asutamislepinguga.

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Ühing nimi on mittetulundusühing Leevijõe.

1.2. Ühingu asukoht on Kasesalu talu, Leevijõe küla,Vastse-Kuuste vald, Põlvamaa .

1.3. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, tal on oma pangaarve.

1.4. Ühing võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased ainult inimesele.

1.5. Ühing on asutatud määramata tähtajaks.

1.6. Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini.

2. TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED

2.1. Ühing on mittetulundusühing, mis tegutseb avalikes huvides heategevuslikult vastavalt mittetulundusühingute seadusele ja muudele õigusaktidele liikmete omavalitsuse alusel oma liikmete puhke-, elukeskkonna, seltsielu, tervihoiu, arendamiseks ja liikmete huvide esindamiseks ning muude kasumit mittetaotlevate eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks Ühing

2.2.1. korraldab sportlik-tervistavat tegevust ning viib läbi sellealaseid üritusi;
2.2.2. vastavalt eesmärgile teeb koostööd teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega, korraldab oma liikmete osalemist teiste ühingu üritustel;
2.2.3. asutab teisi puhke-, elukeskkonna ja muude tegevuste arendamiseks vajalikke ühendusi ja tegeleb heategevusega;
2.2.4. loob oma liikmetele puhke-, ravi- ja taastumisvõimalusi;
2.2.5. korraldab heategevuslikke ennustusvõistlusi, oksjoneid, eesmärgipäraste trükiste, atribuutika ja sümboolikaga toodete valmistamist-müüki;
2.2.6. teeb muid õigustoiminguid, mis on vajalikud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

2.3. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Ühingu eesmärk ega põhitegevus. Ühingu tulu kasutatakse ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.

3. ÜHINGU LIIKMESKOND, LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Ühingu liikmeks võivad olla nii füüsilised ja juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad Ühingu põhikirjalisi eesmärke ja osalevad aktiivselt Ühingu tegevuses ning tasuvad liikmemaksu.

3.2. Ühingul võivad olla toetajad. Toetajaks võib olla iga juriidiline või füüsiline isik, kes soovib materiaalselt või muul viisil kaasa aidata Ühingu tegevusele. Ühingu ja toetajate vahelised suhted rajatakse koostöölepinguga, milles sätestatakse poolte vastastikused kohustused ja õigused.

3.3. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus.

3.4. Liikmelisust Ühingus ei saa edasi anda ega pärandada. Ühingu füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemisel tema liikmelisus Ühingus lõpeb.

3.5. Liikmel on õigus astuda Ühingust välja, esitades vastava avalduse juhatusele. Liige loetakse Ühingust lahkunuks ühe kuu möödumisel avalduse esitamisest.

3.6. Liikme võib Ühingust välja arvata üldkoosoleku otsusel, kui ta süüliselt ei täida põhikirjalisi kohustusi, üldkoosoleku või juhatuse otsuseid või kahjustab olulisel määral Ühingu huve. Ühingust välja arvatud liikmele tuleb vastava otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult teatada.

3.7. Üldkoosoleku poolt kehtestatud Ühingu liikme sisseastumis- ja liikmemaksu tasutakse kindlaksmääratud ajal ja suuruses. Ühingu liige, kes on jätnud mõjuva põhjuseta tasumata liikmemaksu võib üldkoosoleku otsusega Ühingust välja arvata.

3.8. Ühingust välja astunud või välja arvatud liikmel ei ole varalisi õigusi Ühingu varale.

3.9. Ühingu liikme õigused ja kohustused sätestatakse seaduses ja põhikirjaga.

3.10. Ühingu liikmel on õigus:

3.10.1. osaleda Ühingu tegevuses vastavalt käesolevale põhikirjale;
3.10.2. olla valitud Ühingu valitavatesse organitesse ja osaleda ise või oma esindaja kaudu üldkoosolekul;
3.10.3. saada teavet Ühingu tegevuse kohta;
3.10.4. astuda Ühingust välja;
3.10.5. esitada juhatusele ettepanekuid Ühingu tegevusse puutuvates küsimustes;
3.10.6. kasutada kehtestatud korras Ühingu vara;
3.10.7. osaleda Ühingu üritustel.

3.11. Ühingu liige on kohustatud:

3.11.1. täitma Ühingu põhikirja nõudeid ja ühingu juhtorganite õiguspäraseid otsuseid;
3.11.2. õigeaegselt tasuma liikmemaksu ja teisi makseid Ühingu põhikirjas või Ühingu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal;
3.11.3. hoidma ja säästlikult kasutama Ühingu vara;
3.11.4. osalema aktiivselt Ühingu tegevuses ja propageerima Ühingu eesmärke;
3.11.5. kasutama Ühingu inventari, nime ja sümboolikat Ühingu poolt ettenähtud korras.

4. ÜHINGU JUHTIMINE

4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Ühingu liikmed. Ühingu liiget võib üldkoosolekul esindada teine Ühingu liige, kellele on antud vastav lihtkirjalik volikiri. Juhatuse otsusel võib üldkoosolekule kutsuda ka mitte Ühingu liikmeid.

4.2. Üldkoosolek võib teha otsuseid kõigis küsimustes, mis ei ole seaduse ega põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.

4.3. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid küsimustes, mis on teatavaks tehtud enne koosoleku kokkukutsumist. Küsimustes, mis ei ole koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib üldkoosolek võtta otsuseid vastu vaid juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik Ühingu liikmed.

4.4. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.4.1. põhikirja muutmine;
4.4.2. Ühingu eesmärgi muutmine;
4.4.3. juhatuse ja revidendi valimine ja tagasikutsumine, nende ettekannete ja aruannete läbiarutamine ja kinnitamine;
4.3.4. majandusaasta aruande, järgneva aasta eelarve ja tegevuskava kinnitamine;
4.3.5. juhatuse ja revidendi tööd puudutavate kaebuste läbivaatamine ja lahendamine, juhatuse liikmetega tehingute tegemine;
4.4.6. Ühingu liikmemaksu suuruse kehtestamine ja muutmine, nende tasumise korra kindlaksmääramine;
4.4.7. Ühingu sümboolika ja selle kasutamise korra kehtestamine;
4.4.8. Ühingu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine;
4.4.9. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse ega põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.5. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab teatama ette vähemalt seitse päeva.

4.6. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust.

4.7. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kas oma äranägemisel või 1/10 Ühingu liikmete nõudel. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku vaatamata 1/10 liikmete nõudele, võivad nõude esitanud liikmed ise üldkoosoleku kokku kutsuda.

4.8. Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole Ühingu liikmetest . Kui üldkoosolekul ei osale vähemalt nimetatud arv liikmeid, kutsub juhatus ühe nädala jooksul kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus koosolek on pädev võtma vastu otsuseid vaatama koosolekul osalenud või esindatud liikmete arvule.

4.9. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest. Ühing tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek.

4.10. Ühingu liikmed võivad teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik liikmed.

4.11. Igal Ühingu liikmel on üks hääl. Ühingu liikmel ei ole hääleõigust, kui otsustatakse tema või temaga võrdset huvi omava isikuga tehingu tegemine või temaga kohtuvaidluse alustamine, pidamine või lõpetamine Ühingu poolt.

4.12. Põhikirja muutmiseks on vajalik vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmete nõusolek.

4.13. Ühingut juhib ja esindab juhatus, mis koosneb ühest (juhataja) kuni kolmest liikmest. Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Juhatuse liikmeks võib valida ka isiku, kes ei ole Ühingu liige. Juhatuse liikmel on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille otsustab üldkoosolek. Juhatuse liikme võib igal ajal tagasi kutsuda. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, välja arvatud kui see on lubatud üldkoosoleku otsusega. Kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võib juhatuse liige omandada, võõrandada või asjaõigusega koormata ainult üldkoosoleku otsuse alusel.

4.14. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad liikmed endi seast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd. Juhatuse koosolekud toimuvad kord kuus või vastavalt vajadusele. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees. Juhatus on otsustusvõimeline, kui otsustamisel osalevad vähemalt pooled juhatuse liikmed. Juhatuse koosoleku otsus vastuvõetud kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest.

4.15. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Ühingule süüliselt kahju tekitanud, vastutavad Ühing ees solidaarselt.

5. ÜHINGU VARA JA TEGEVUSE REVIDEERIMINE

5.1. Ühingu vara moodustub:

5.1.1. liikmemaksudest;
5.1.2. varalistest annetustest ja eraldistest;
5.1.3. riigi- ja omavalitsuse toetustest;
5.1.4. sihtkapitalide ja sihtasutuste, mittetulundusühingute ja fondide toetustest;
5.1.5. tulust, mida võidakse saada heategevusest, muude Ühingu põhikirjaliste eesmärkidega seotud tasuliste ürituste korraldamisest ja teenuste müügist;
5.1.6. muust tulust, mis ei ole vastuolus seaduse ja põhikirjaga ning on vajalik Ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

5.2. Ühingu finantsmajandustegevust kontrollib revident. Revidendi valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Vajadusel võib üldkoosolek määrata audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei või olla Ühingu juhatuse liige või raamatupidaja.

5.3. Ühingu raamatupidamist korraldab juhatus vastavalt seadusele.

5.4. Juhatus koostab majandusaasta aruande seaduses sätestatud korras. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

6. ÜHINGU LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

6.1. Ühing lõpetatakse:

6.1.1. üldkoosoleku otsusega;
6.1.2. Ühingu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
6.1.3. muul seaduses ettenähtud alusel.

6.2. Ühingu lõpetamise otsustab üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 koosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

6.3. Ühingu sundlõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.

6.4. Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Ühingu likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed. Ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule või sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

6.5. Ühing võib ühineda teise mittetulundusühinguga. Ühingu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.

 

Uudised

Web by Maxi