Järved Prindi

Sissejuhatus

Leevi jõel Leevijõe külas paiknevate paisjärvede rekreatiivse ja ökoloogilise seisundi olulise halvenemise tõttu on Vastse-Kuuste Vallavalitsus koostöös Maanteeameti ja Keskkonnaministeeriumiga korraldanud riigihanke nimetatud paisjärvede korrastamise projekteerimistööde läbiviimiseks. Riigihanke nimetus on „Leevi jõe, jõel asuvate paisjärvede ning Leevijõe kanali seisundi parandamine". Projektiga kavandatava tegevuse eesmärgiks on tervendada olemasolevate paisjärvede ökoloogilist seisundit, tagamaks Leevi jõe ja paisjärvede vee ning nende ökosüsteemi hea seisund tulevikus. Teiseks eesmärgiks on korrastada veehoidlate kaldapiirkond ja luua soodsamad võimalused sotsiaalmajanduslikuks arenguks selles piirkonnas.

Seoses Leevi jõe paisjärvede süsteemi korrastamise projekteerimistöödega on paisjärvede ääres asuvate kinnistute omanike seas läbi viidud küsitlus, mis aitaks välja selgitada nende eelistusi paisjärvede korrastamisega seotud tööde ja lahenduste osas. Küsitluse läbiviimiseks on koostatud küsitluse ankeedid. Kuna paisjärvede probleemid on mõnevõrra erinevad on koostatud Veskijärve ja Külajärve ümber asuvate kinnistute omanike jaoks eraldi ankeedid. Projektiga haaratud paisjärvede süsteemi osad on toodud joonisel 1.

1

Joonis 1. Leevi jõe paisjärvede süsteemi üldplaan (Alusplaanina on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust). 1 on madalaveeline paisutusala (nn lammiala), 2-sildregulaator, 3-otsevoolukanal (Leevijõe kanal), 
4-truupregulaatoriga pinnaspais, 5-Veskijärv, 6-truupregulaator, 7-Asu järv, 8-truup, 9-Külajärv,
10-Külajärve pais, 11-maanteetruup, 12-Leevi jõe lõik Külajärvest allavoolu

KÜSITLUSE ÜLEVAADE

Küsitluse läbiviimiseks järvede ümber asuvate kinnistute omanike seas koostati küsitluse ankeedid. Küsimused on seotud peamiselt Veski- ja Külajärve seisundi parandamisega. Kummagi järve ümber asuvate kinnistute omanikele on esitatud mõnevõrra erinevad küsimused ja seetõttu on koostatud kaks eraldi ankeeti. Küsimustikud esitatiti 32-le kinnistuomanikule, nendest laekus 22 ankeeti. Kinnistuomanikele esitatud küsimused on toodud alljärgnevalt.

Veskijärv

1. Kas Veskijärve pikaaegne veetase, mis on olnud Põlva-Reola mnt. juures oleva regulaatori pinnaga tasa või kõrgvee korral ka ca 30 cm kõrgem

•on sobilik
•võiks olla veelgi kõrgem
•võiks olla madalam
•muu

2. Kas Veskijärv vajab kalapääsu Külajärvest Veskijärve

•jah, vajab
•ei vaja
•ei oska öelda

3. Kas Veskijärv on Teie meelest liigselt kinni kasvanud

•jah, on väga kinni kasvanud
•on mõõdukalt kinni kasvanud
•on vähesel määral kinni kasvanud

4. Veskijärve puhastamisel eelistaksite

•järve tühjaks laskmist ja muda välja vedamist
•järvepõhja katmist juurestikukindla materjaliga
•veepinna osalise alandamisega töö perioodil

5. Millist kohta näeksite avaliku ujumiskohana Veskijärve ääres

•Veskijärve paremkaldal (voolu suunas vaadates) Põlva-Reola mnt. ääres
•Veskijärve paremkaldal, Karilatsi tee ääres (järve sissevoolu lähikonnas
•mõni muu koht

6. Kas Veskijärv vajaks suuremat läbivoolu (ca 10 m3/s) kui seni (ca 1 m3/s)

•jah, vajaks veelgi enamat
•jah, kindlasti vajaks
•rahuldab praegune läbivool
•läbivoolu poleks üldse vaja

7. Kas Veskijärve rekonstrueerimistööd on Sinu meelest

•hädavajalikud
•vajalikud
•pole üldse vaja
•ei oska öelda

8. Kas Veskijärve ääres on tore elada

•väga hea elamispaik
•hea elamispaik
•käib kah
•sooviksin siit ära

Külajärv

1. Kas Külajärve praegune seisund rahuldab Teid?

•väga hea
•hea
•rahuldab
•ei rahulda
•äärmiselt halb

2. Kas Külajärve pikaaegne veetase rahuldab Teid?

•on sobilik
•võiks olla veelgi kõrgem
•võiks olla madalam
•muu

3. Kas Külajärv vajab kalapääse Veskijärve ja Leevi jõkke (pumpla juures)?

•jah ,vajab
•ei vaja
•ei oska öelda

4. Kas Veskijärv on Teie meelest liigselt kinni kasvanud?

•jah, on väga kinni kasvanud , mudastunud
•on mõõdukalt kinni kasvanud, mudastunud
•on vähesel määral kinni kasvanud ,mudastunud

5. Külajärve puhastamisel eelistaksite

•järve tühjaks laskmist ja muda välja vedamist
•muda väljapumpamist ilma vee alandamiseta

6. Kas on vajalik Külajärve põhja katmine juuretõkkelise materjaliga?

•jah, on vajalik
•pole vajalik

7. Millist kohta näeksite avaliku ujumiskohana Külajärve ääres?

•Külajärve vasakkaldal , Põlva-Reola mnt ääres truubi ja H. Puusepa elamise vahel
•Külajärve paremkaldal, Õkva elamise vastas
•Paisu juures
•mõni muu koht

8. Kas Külajärv vajaks suuremat läbivoolu (ca 10 m3/s) kui seni (ca 1 m3/s)?

•jah , vajaks veelgi enamat
•jah ,kindlasti vajaks
•rahuldab praegune läbivool
•läbivoolu poleks üldse vaja

9. Kas Külajärve rekonstrueerimistööd on Sinu meelest

•hädavajalikud
•vajalikud
•pole üldse vaja
•ei oska öelda

10. Kas Külajärve ääres on tore elada?

•väga hea elamispaik
•hea elamispaik
•käib kah
•sooviksin siit ära

KÜSITLUSE TULEMUSED

Veskijärv

Veskijärve pikaaegne veetase, mis on olnud Põlva-Reola mnt juures oleva regulaatori pinnaga tasa või kõrgvee korral ka ca 30 cm kõrgem sobib 90%-le vastanutest. 10% elanikest arvab, et veetase võiks olla veelgi kõrgem.

Graafik 1. Veskijärve veetase.

2

Elanike käest sooviti teada, kas Veskijärv vajab kalapääsu Külajärvest Veskijärve. Arvamusi oli erinevaid, kuid enamik otsustas, et kalapääsu rajamine on siiski vajalik.

Graafik 2. Kalapääsu vajalikkus.

3

Veskijärve kinnikasvamine on olnud probleemiks juba aastaid. Küsimustikuga soovisime selgeks teha, mida arvavad ümberkaudsed elanikud sellest probleemist. Kõik elanikud arvasid, et Veskijärve kinnikasvamine on probleemiks.

Graafik 3. Veskijärve kinnikasvavus.

4

Veskijärve puhastamiseks sai välja pakutud kaks meetodit: järve tühjaks laskmine ja muda väljavedu ning järvepõhja katmine juurestikukindla materjaliga veepinna osalise alandamisega töö perioodil. Siinkohal läksid arvamused päris lahku. Pakuti välja ka kolmas variant, kus nähti ette tööde jagamine olenevalt vajadusest. Probleemiks peetakse Veskijärve väikest sügavust, ning leitakse, et kohati oleks vaja järve süvendada.

Graafik 4. Veskijärve puhastamismeetod.

5

Samuti sai uuritud, millist kohta järve ääres rahvas näeb avaliku ujumiskohana. Ka siin läksid arvamused lahku ning pakuti välja alternatiive. Küsimustikus pakkusime välja 2 varianti: Veskijärve paremkallas Põlva-Reola mnt ääres ning Veskijärve paremkallas, Karilatsi tee ääres. 10% pakkus välja, et ujumiskoht võiks olla majadest kaugemal või ujumiskohta ei peaks üldse olema. 20% pakuvad välja, et ujumiskoht võiks olla truup-regulaatori juures (Põlva-Reola mnt), kus ka praegu põhiliselt käiakse. 30% küsitletutest arvab, et ujumiskoht võiks olla Karilatsi tee ääres. Enamus arvab, et see peaks olema mingi muu koht kui küsitluses välja pakutud. Arvatakse ka, et kahe järve peale (Veskijärv ja Küljajärv) võiks olla üks ujumiskoht.

Graafik 5. Ujumiskoht Veskijärve ääres.

6

Leevi jõe paisjärvede korrastamise projekti koostamisel on põhiküsimuseks Leevi jõe vooluhulk ning paisjärvesid läbiva vooluhulga suurus. Praegu läbib Veskijärve maksimaalselt vooluhulk 1 m3/s, kuna 1 m-se läbimõõduga teetruup rohkem vastu ei võta. Soovisime teada, kas ümberkaudsed elanikud on rahul praeguse läbivooluga või sooviksid nad suuremat ning välja sai pakutud 10 m3/s.

Graafik 6. Veskijärve läbivool.

7

Nagu graafikult näha, siis 40% vastanutest arvab, et vooluhulk peaks olema 10 m3/s ja 20% leiab, et vooluhulk võiks olla veelgi suurem kui 10 m3/s. Kõik küsitletud peavad Veskijärve rekonstrueerimistöid vajalikeks, 60% vastanutest hädavajalikuks ning kõik arvavad, et Veskijärve äärne on väga hea elamispaik.

Graafik 7. Veskijärve kalda elamiskõlbulikkus

8

 

Külajärv

Külajärve küsimustikuga soovisime teada, kas järve praegune seisund rahuldab inimesi.

Graafik 8. Külajärve praegune seisukord.

9

83% vastanuid Külajärve praegune seisund ei rahulda, 17% arvab, et olukord on äärmiselt halb. Mainitud on järgnevat: vesi ei ole puhas ning taimestik vohab, alates juulist on vesi ebaharilikult must, vesi lehkab. Tervelt 83 % arvab, et Külajärv on väga kinnikasvanud.

Graafik 9. Külajärve kinnikasvavus.

10

Külajärve puhastamiseks sai välja pakutud kaks meetodit: järve tühjaks laskmine ja muda väljavedu ning muda väljapumpamist ilma vee alandamiseta töö perioodil. Siinkohal leidis 60%, et parem variant on muda väljapumpamine ilma vee alandamiseta. Probleemiks peetakse Külajärve väikest sügavust, ning leitakse, et kohati oleks vaja järve süvendada.

Graafik 10. Järve puhastamismeetod.

11

Väljapumbatav või -kaevatav muda tuleb kuskile ladustada. Kõige parem kui see koht oleks ehitusobjektile võimalikult lähedal. Küsimustiku kaudu saime teada, et 17% vastanutest oleksid nõus laskma muda oma kinnistul ladestada. Tervelt 75% on põhimõtteliselt nõus, kui nad saavad lisainformatsiooni. Üks vastanutest ütles kindla ei.

Graafik 11. Nõusolek muda ladestamise kohta kinnistul.

12

58% vastanutest leidis, et järve põhi oleks vaja katta ka juuretõkkelise materjaliga, 33% jätab selle küsimuse spetsialistide otsustada.

Graafik 12. Põhja katmine juuretõkkelise materjaliga.

13

Külajärve pikaaegne veetase sobib 67% vastanutest ning 33% arvab, et veetase võiks olla veelgi kõrgem. Samas mainib üks vastanutest, et kõrgema veetaseme korral hakkab drenaažist vesi keldrisse jooksma. Leitakse ka, et järve sügavus võiks olla suurem.

Graafik 13. Külajärve veetase.

14

Projekteerijate jaoks väga oluline küsimus oli järvede läbivoolu suurendamine. Soovisime teada, mida arvavad ümberkaudsed elanikud, kas vooluhulk peaks olema suurem (ca 10 m3/s) kui seni (ca 13/s).

Graafik 14. Järve läbivool.

15


Nagu graafikult näha, siis 75% elanikest arvab, et järv vajab suuremat läbivoolu ning 25% leiab, et vooluhulk võiks olla veelgi suurem, kui välja pakutud 10 m3/s.

 

Elanike käest küsiti, kas Külajärv vajab kalapääse Veskijärve ja Leevi jõkke. 34% vastanutest arvas, et vajab, 8% arvas, et ei vaja. Ülejäänud 58 % valisid vastusevariandiks ei oska öelda.

Graafik 15. Kalapääsu vajalikkus.

16

 

Küsitud on ka inimeste arvamust, kas Külajärve rekonstrueerimistööd on vajalikud. Enamik arvas, et need tööd on hädavajalikud.

Graafik 16. Rekonstrueerimistööde vajalikkus.

17


Viimased küsimused ankeedis annavad ülevaate, missugust kohta näevad elanikud ujumiskohana ning kas järveäärne on hea elamispaik. Ujumiskohana sai välja pakutud neli varianti: Külajärve vasakkallas Põlva-Reola mnt ääres truubi ja H. Puusepa elamise vahel, Külajärve paremkallas Õkva elamise vastas, paisu juures või mõni muu koht. Siin läksid arvamused päris lahku. Kõige paremaks arvati võimalus, et ujumiskoht võiks olla paisu juures, sellega oli nõus 45% vastanutest.

Graafik 17. Ujumiskoht.

18

Kõik elanikud peavad järveäärset heaks elamispaigaks, 83% isegi väga heaks.

Graafik 18. Elamiskõlbulikkus.

19


KOKKUVÕTE

Käesoleva küsimustikuga sooviti kindlaks määrata Leevi jõe paisjärvesid ümbritsevate elanike arvamusi järvede praeguse seisukorra ning lahendusvõimaluste kohta. Kõik elanikud on äärmiselt huvitatud, et nende koduümbrus oleks esteetiline ja kõrge miljööväärtusega. Küsimustiku tulemusi on arvesse võetud „Leevi jõe paisjärvede korrastamise" projekti koostamisel.

Leevi jõel paiknevate paisjärvede ökoloogiline seisund on jõudnud olukorda, kus paisjärved pole kasutatavad supluskohana, veekogu kalastik on küll kõrge produktiivsusega, kuid suure saaste koormuse tõttu ei ole järve (eelkõige Asu järve ja Külajärve) kalastik söögiks kasutamise seisukohast soovitatav.

Enamus paisjärvede ümber elavaid inimesi arvab, et paisjärvede seisukord on halb ja need vajavad puhastamist. Puhastamise meetodina eelistab suur osa nn märgtehnoloogiat, kus veetaset oluliselt ei alandata ja muda pumbatakse välja, kuid suur osa vastanutest eelistab ka puhastamist kuivmeetodil, mille puhul paisjärv tühjendatakse ja muda kaevatakse välja ekskavaatoriga. Väga oluliseks peetakse paisjärvede läbivoolu suurendamist. Veskijärve ümbritsevad elanikud arvasid, et kalapääsu rajamine oleks vajalik, kuid Külajärve ümbritsevad elanikud ei osanud enamasti seda vastust kommenteerida. Kõik vastanud leiavad, et järvede seisukord on äärmiselt halb ning rekonstrueerimistööd on hädavajalikud.

 

 

Uudised

Web by Maxi